Ukucindezeleka kokukhulelwa

Ukucindezela komzimba ekukhulelweni kuyisimangaliso esibonisa inkambo yokukhulelwa. Lesi sibonakaliso singase sihluke phakathi nokukhulelwa, futhi ngenxa yezinguquko ze-hormone emzimbeni wesifazane okhulelwe. Ukucindezelwa okuvamile kwabesifazane abakhulelwe kungaphakathi kuka 90 / 60-120 / 80 mmHg.

Ukucindezela ekukhulelweni kokuqala

Ezikhathini zokuqala zokukhulelwa, ingcindezi ivame ukunciphisa ngenxa yezinguquko emlandweni we-hormonal. Ngokuvamile izibonakaliso zokuqala zokukhulelwa zingaba: ubuthakathaka obuvamile, ukulahlekelwa ukwazi, isizungu, isicanucanu, ukukhala ezindlebeni, ukweba okukhulu, njll Lezi zikhalo ziyimpawu ekuseni. Ngakho-ke, ukucindezeleka kwegazi okuphansi ngesikhathi sokukhulelwa kungaba uphawu lokuqala. Ukubonakaliswa okunjalo kwe-toxicosis njenge-nausea, ukuhlanza, ukulahlekelwa ukudla, kungasiza ukunciphisa ukucindezeleka kwegazi ngesikhathi sokukhulelwa.

Ukucindezela ngenyanga yokugcina yokukhulelwa

Engxenyeni yesibili yokukhulelwa, ingcindezi ingakhuphuka, njengoba umthamo wokujikeleza kwegazi ukwanda futhi ujikelezo lwegazi lwesithathu lubonakala. Izinguquko ekucindezelekeni ngesikhathi sokukhulelwa ngemibandela kamuva ekukhuleni kwayo kubonisa ukuqala kwe-pre-eclampsia, okuphazamisa inkambo yokukhulelwa nokubeletha. Ngokuthuthukiswa kwe-preeclampsia, ukwanda kwegazi, ngokuvamile kuhlangene ne-edema nokubonakala kwamaprotheni emcinini. Ukuhlukunyezwa okubi kwe-preeclampsia yi-eclampsia, okuyiyona ngempela ukubonakaliswa kwe-edema ye-cerebral futhi iqhubeka nokulahlekelwa ukuqonda kanye nokuthuthukiswa kokuqothulwa komzimba. Ngakho-ke, ezinkathini ezisheshayo zokukhulelwa, ukuqapha kwansuku zonke ukucindezeleka kwegazi kanye nokushaywa komzimba kubaluleke kakhulu, nokuqapha iphrotheniuria (amaprotheni emcimbini) njalo ngemva kwamasonto amabili. Ukukhulelwa okuvunyelwe ukucindezelwa, kusukela ngeviki 20, akufanele kube ngaphansi kuka-100/60 mm Hg. futhi hhayi ngaphezu kuka 140/90 mm Hg.

Ukucindezelwa kokukhulelwa kuthinta kanjani?

Kokubili ukwehla nokunyuka kwengcindezi yegazi kuyithinta kakhulu umzimba womama olindelekile kanye nenkambo yokukhulelwa. Ngakho-ke, ukwehla kwengcindezi kuholela ekudakaleni kokujikeleza kwegazi ku-placenta nokudla okwanele oksijeni kumntwana, okuholela ku-hypoxia nokulibala ekuthuthukiseni i-intrauterine.

Ukwanda kwengcindezi yegazi ku-trimester yesibili nesithathu yokukhulelwa kuphakeme kunama-140/90 mm Hg. yisizathu sokubhedlela esibhedlela esikhethekile. Ukwanda kwengcindezi yegazi kuphazamisa ukugeleza kwegazi okuphambene ngenxa ye-edema ye-placental. Ngakho-ke, i-fetus ihlushwa ukungabi khona kwe-oxygen nezakhi. Ukucindezela kuphakama kungaphezu kwezinga lika 170/10 mm Hg. usongela ukuthuthukiswa kwezimo ezimbi zokusakaza kwe-cerebral. Izimpawu eziphazamisayo zomtholampilo owandayo we-pre-eclampsia yinkinga yokuphefumula komzimba, ukukhanya kwezimpukane phambi kwamehlo, ikhanda nokuhlukumeza izinga lokuqonda.

Ukucindezela ukujula ekukhutheni kungaba uphawu lokunyuka kwengcindezi engaphezulu. Ukunyuka kwengcindezi yokukhulelwa ngesikhathi sokukhulelwa kubangelwa ukwanda okwenziwe uketshezi lwe-cerebrospinal ku-plexus ye-ventricles lateral. Kungenzeka ukuthi lo wesifazane nangaphambi kokuba ukhulelwe aphethwe yingozi yengculazi, futhi ngesikhathi sokukhulelwa lokhu kukhula kwanda. Kulokhu, udinga ukufaka isicelo ku-neuropathologist futhi uhlole ingcindezi ye-intraocular.

Ukucindezelwa kweso ngesikhathi sokukhulelwa kuhlolwe izinkomba ezithile:

Singaphetha ngokuthi lokhu okushiwo ngenhla ukuthi ukucindezeleka nokushaywa komzimba kuwesifazane okhulelwe kubalulekile izimpawu zomtholampilo lapho izinkinga ezinzima ezifana ne-preeclampsia, ukuphazamiseka kwamapayipi, ukunyuka kwengcindezi engakhulelwe kungaziwa.